Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tark linn kasutab jääksoojust

    Margo Külaots

    Tiheasustatud piirkondades on kaugküte puhtaim ja tõhusaim kütteviis, mis aitab kaasa targa linna kontseptsiooni saavutamisele, kirjutab Fortum Eesti AS juhatuse esimees Margo Külaots.

    Viimase 10 aasta jooksul on Eesti küttemajanduse areng olnud märkimisväärne: kaugküttes on võetud suund toota koostootmisjaamades soojust biokütustest ja juba praegu toodetakse peaaegu pool soojusenergiat biokütustest ehk kohalikest taastuvatest allikatest, tänu millele on Eesti suutnud suuresti täita energiamajanduse arengukavas ja Euroopa taastuvenergia direktiivis 2020. aastaks seatud taastuvenergia eesmärgid. Ometigi on meil potentsiaali muuta Eesti linnad ka targaks ja säästva linnakeskkonna vajadusi arvestavaks.
    Targa linna kontseptsiooni on SmartEnCity projekti raames arendatud Tartus, Sønderborgis (Taani) ja Vitoria-Gasteiz (Hispaania), mille kogemuste põhjal saaksid nutikad energialahendused edaspidi kasutusele võtta nii kõik Eesti kui ka Euroopa linnad.
     
    Targa linna energiavarustus baseerub taastuvatel kohalikel energiaressurssidel, mida hallatakse nutikate lahenduste abil, seeläbi viiakse ökoloogiline jalajälg ja energianõudlus kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades miinimumini. Targa linna soojusmajanduse tuuma on kaugküte, millega saab energiasüsteemi järjest efektiivsemaks muuta: tuleviku kaugküte ei ole lihtsalt katlamaja, toru ja tarbija, vaid see integreerib eri lahendusi nagu kaugjahutus, koostootmise ja tööstuse jääksoojuse, jäätmepõletuse ja reoveesoojuse ärakasutamine jms.
    Kuna ühiskond tekitab ise oma tegevusega liigsoojust ning jääksoojuse allikaid on väga palju, siis on mõistlik kogu liigne soojus kokku koguda ning kütteks ära kasutada, misläbi väheneb primaarenergia ressursside kasutamine ja kütuste põletamine ning suureneb energiaefektiivsus.
    Jääksoojus on sellise temperatuuriga, et seda kuskil ei kasutata ning see lastakse ventilatsioonist või kuskilt mujalt õhku. Kaugküttevõrgu olemasolu võimaldab jääksoojuse ärakasutamist – kui näiteks ühes majas või tööstuses jääb soojust üle, siis samas majas on seda raske ära tarvitada, kuid selle soojuse saab suunata uuesti kaugküttevõrku, et kasutada seda näiteks sooja vee tootmiseks. Selline süsteem on juba kasutusel Tartus, kus lisaks kogutakse tööstusettevõtte tootmisprotsessi ja kaugjahutuse käigus tekkivat jääksoojust, mis suunatakse uuesti kaugküttevõrku.
    Targa linna üks tugisambaid on igasuguse jääksoojuse ära kasutamine ja energia salvestamine. Kui energiat toodetakse ning taaskasutatakse erinevatest kohalikest allikatest, mis on ühendatud üheks süsteemiks, siis raisatakse ja saastatakse vähem, paremini on tagatud energiaturvalisus, kütuste eest makstav raha läheb samasse piirkonda, langevad energiahinnad ning paraneb ka elukeskkond.
    Eesti suuremates linnades nagu Tallinnas, Tartus ja Pärnus on kaugküte puhtaim ja soodsaim kütteviis, ka kaugjahutus ja jääksoojuse kasutamine on Tartus juba paar aastat kasutusel ning kaugjahutus käivitamisel ka Pärnus. Seega on Eesti linnad juba muutumas nutikamaks. Samas võiks ka Eesti linnade ambitsioonid olla veelgi suuremad. 
    Autor: Margo Külaots
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Kaks pangaaktsiat Buffetti portfellist, mida 1000 euro eest osta ning igavesti hoida
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Warren Buffett on vist suur pangaaktsiate fänn, kuna tema varahaldusettevõttel Berkshire Hathawayl on mitu investeeringut finantssektoris.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.