Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahahaisuline jokkimine taastuvenergia toetustega

    Taastuvenergia toetusi piirates tehti seadus, mis tekitas päikeseelektrijaamade buumi ja võimaldas skeemitamist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Eelmisel aastal toimus tõeline päikeseelektrijaamade buum, mis tõstis nende koguvõimsuse aastaga kümnelt 110 megavatini. Tänane Äripäev juhib tähelepanu tõsiasjale, et buumi käigus rajati 25 alla ühemegavatist päikesejaama, mis asetsevad kõrvuti või lähestikku, taotledes neile eraldi liitumispunktid. Põhjus on lihtne: taastuvenergia toetuste korra muutmine, mis lubab 2018. aasta sees valminud alla megavatistele jaamadele kindla toetuse 12 aastaks. Edaspidi kehtib neile nagu suurematelegi vähempakkumise kord. Samas jättis seadus võimaluse suur jaam liitumispunktidega kunstlikult väiksemateks jagada, et toetus sellise skeemiga saada.
    Äripäev leiab, et kuigi äriliselt võib see olla nutikas ja seaduslik, annab toetustega skeemitamine osale ettevõtjatele turul eelise, moonutab konkurentsiolukorda ja kahjustab tarbijat. Samuti ei vasta see seadusandja algsele mõttele toetada suuremal määral taastuvenergia tootmist oma tarbeks ja energiasäästlikuks elamumajanduseks, mitte äritegevuseks. Kui sellise riigiabi võimaldamine ei olnud eesmärk, on see lohakus, mis meil tarbijatena tuleb kõigil kinni maksta. Kui aga oli, siis lõhnab see pehmelt öeldes halvasti.
    Tehniliselt on õige tootjate lobigrupi, Päikeseelektri Assotsiatsiooni tegevjuhi Andres Meesaku arvamus: „Kui seadused Eestis on sellised, siis võib teha, ja ega ärimees rumal ei ole." Tõepoolest, kui seadusega pole keelatud, siis järelikult on lubatud. Äriühingu eesmärk on seaduslike võimaluste raames raha teenida.
    JOKK on siiski JOKK
    Teiselt poolt ei saa Meesakuga nõustuda, et tegu ei ole JOKK-skeemiga, sest „ükski seadus seda ei keela“.
    Lühendi fraasist „juriidiliselt on kõik korrektne“ tõi kasutusele Mati Feldmann 2006. aastal Äripäeva juhtkirjas, soovides sellega öelda, et mõni tegevus võib küll vastata täht-tähelt seadusepügalatele, kuid oluline on ka vastavus kodanike au- või õiglustundele, samuti seaduse tegelikule mõttele.
    Taastuvenergia toetusskeemi muutnud elektrituru seaduse eesmärk oli eelnõu seletuskirja kohaselt muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, lõpetades taastuvenergia tootmisele ülemäärase pealemaksmine. Seda oli juba aastaid üritatud teha, sest Eestil on taastuvenergia eesmärkide täitmisega kõik hästi.
    Välja kukkus aga selline buum, mida isegi Meesak oma sõnul ei oodanud. Tänu sellele, et ettevõtjatel lubati veel pool aastat rajada vähem kui megavatiseid jaamu, mis hakkavad saama 12 aastat toetust, lisandus Eestis aastaga üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit nüüd üle 1600 tootja. Seejuures tunnistas mitu ettevõtjat Äripäevale, et tänu toetusele tasuvad jaamad ära 10 aastaga.
    Hüppelise kasvu tõttu ei saa kindel olla, et toetusskeem tarbijaile lähiajal vähem koormavaks muutub ja meie elektriarvetel taastuvenergia toetuse summa väheneks. Ehk alles pärast 2020. aastat, kui toetuste maksmine seotakse riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras.
    Taastuvenergia osakaalu kasvatamine on õige eesmärk, kuid seda ei tohi teha valitutele maksumaksja arvelt peale makstes.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Toornafta hind jätkab aprilli tippudest taandumist
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Aprilli alguses üle 90 dollari barrelist maksnud Põhjamere Brenti toornafta kukkus 1. mail 83,59 dollarini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.