Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seli napsas Fortumi eest Tartu päikesepargi

    Raha Raadi päikesepargi rajamiseks kulub 40–50 miljonit eurotFoto: Erik Prozes
    Pikka aega Tartusse vanale Raadi lennuväljale plaanitud päikesepargi aluse maa ostis ärimees Neinar Seli, kes pakkus üle idee esialgse autori Fortum Tartu.
    Raadi lennuvälja tagumisse otsa rajatav kuni 50megavatine päikesepark võtab enda alla 140 hektarit ning selle rajamiseks vajaliku investeeringu suurus jääb vahemikku 40-50 miljonit eurot.
    Suuremahuline energiaprojekt oleks Estiko jaoks esimene — siiani on tegeletud peamiselt pakkematerjalide tootmise, majutus- ja toitlustusteenuste ning ärikinnisvaraga. "Eelmisel aastal otsustasime aga siseneda energiatootmise valdkonda ning hakkasime rajama oma esimesi päikesejaamu,“ teatas Seli.
    Siiani on kontserni kuuluv Estiko Energia tegelenud väikeste päikeseparkide püstitamisega peamiselt omatarbeks.
    Tegemist oleks Eesti suurima päikesepargiga
    Plaanitud 50–60 megavatti teeks arendusest hoobilt Eesti suurima päikesepargi — enamasti on pargid siiani olnud ligi 1 megavati suuruse võimsusega. Suuremast arendusest on teatanud ka Pärnus Paikre ja Eesti Gaas, mis üheskoos plaanivad püstitada 5 megavati eest paneele.
    „Loomulikult on meie jaoks olulisel kohal ka äriline aspekt. Suurte päikeseparkide tasuvusaeg on sageli mõistlikum kui mahukad investeeringud kinnisvarasse,“ lausus Seli, kelle sõnul on oluline äririske hajutada. Tööd peaks park alustama hiljemalt järgmise aasta lõpus.
    Pargile mõeldud ala on raskelt reostunud
    Kuivõrd tegemist on riigimaaga, siis andis loa lennuvälja tagumise osa enampakkumisele panemiseks valitsus. Oktoobris märkis keskkonnaminister Siim Kiisler, et selle piirkonnaga ongi raske midagi peale hakata.
    "See ala, seal on jääkreostus, seal on varemed, seal on jäätmed, seal on võsa. Seda muul otstarbel kasutada on väga keeruline, jääkreostuse likvideerimine on keeruline,“ rääkis Kiisler valitsuse pressikonverentsil.
    Senine planeerija jäi pika ninaga
    Markantseks teeb Seli arenduse see, et plaanist sellele maalapile ehitada päikesepark on Fortum Tartu rääkinud juba rohkem kui aastapäevad. Ning ka detailplaneeringud, mis alale enne enampakkumisele panemist tehti, lasi algatada Fortum Tartu.
    Detailplaneeringu jaoks tehtud keskkonnamõjude hindamisest selgub näiteks, et päikesejaama planeeritakse arvestusega 1 megavatt kahe hektari kohta. Iga päikesepaneel on võimsusega 265 - 270 W ning seega koosneb päikeseelektrijaam umbes 190 000 päikesepaneelist.
    Paneelide rajamisel jääkreostuse alal arvestada vajadusega nende monteerimiseks või asetada paneelid selliselt, et nende vahelt on võimalik puhastustöid teha.
    Maa-ameti korraldatud oksjoni võitis aga Seli. „See oli avalik pakkumine, uks oli lahti, astusime sisse ja paistab, et saimegi võimaluse teha võsa ja varemete asemele Eesti suurima päikesepargi,“ kommenteeris ta Tartu Postimehele.
    Fortum Tartu ASi hoonestusõiguse aastatasu pakkumus oli 39 111 ja Estiko Energia OÜ pakkumus 50 005 eurot.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.