Sven Sester: tekkinud on võimalus taastuvenergeetika arendamiseks teiste EL-i riikide toetuste abil. Kui muudame elektrituruseadust, saame rohkem ja odavamat taastuvenergiat
Täna arutab riigikogu elektrituruseaduse muudatusi, mis tõotavad tuua tarbijatele odavama taastuvenergia ja kaasata välismaist raha taastuvenergia tootmise arendamisesse Eestis. Tegemist on teemaga, mida on arutatud juba 2013. aastast saati, kuid nagu möödunud reedel Rainer Vakra avaldatud artiklist lugeda võis, pole arusaamatused selle teema osas ka täna kuskile kadunud.
Esiteks parandangi kohe ära Vakra artiklis avaldatud „faktid“. Erinevalt tema poolt väidetust, ei ole praegu kehtiva elektrituru seaduse kohaselt ükski Narva elektrijaamade plokk siseriikliku taastuvenergia toetuse kõlbulik. Seda põhjusel, et toetust võimaldatakse kehtiva seaduse kohaselt elektri ja soojuse koostootmisega tegelevatele seadmetele 12 aasta jooksul pärast tootmise alustamist. Sellistele nõuetele vastavaid seadmeid Narva jaamade koosseisus ei ole. Seega ei saanud sotsiaaldemokraadid teha ka ettepanekut, mis Narvas taastuvenergia tootmise lõpetaks. Puitu ja eriti selle jäätmeid kasutatakse Narvas nii praegu, kui ka edaspidi ilma, et selle eest siseriiklikku toetust makstaks.
Mis puudutab Juhan Partsi tegevust majandusministrina, siis just tema oli see minister, kes viis 2012. aastal valitsusse ettepaneku, mille kohaselt omanik ehk Eesti valitsus keelas Eesti Energial taotleda Narvas taastuvenergia tootmise eest siseriiklikku taastuvenergia toetust. 2013 aastal valitsuskabinet uuendas seda otsust ning pärast seda pole ükski valitsus pidanud vajalikuks seda ära muuta. Selle otsuse tagamaad olid lihtsad. Kuna siseriiklike toetuste abil taastuvenergia tootmine kasvatas jõudsalt elektritarbijate kulusid, siis pidas IRL vajalikuks riigile kuuluva ettevõtte kaudu nende kulude kasvu pidurdada.