Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millist autot valida?
Siim Meeliste.Foto: Erakogu
Majandusliku järje paranedes hakkavad inimestel rahapakid taskus kipitama – tahaks osta uue auto. Nupukamad vahetavad sõiduki, et vähendada kulusid, kirjutab rohelise energia entusiast Siim Meeliste.
Mis puudutab erinevaid kütuseid, siis kindlasti on meie hulgas religioosselt bensiini-, diisli-, CNG-, LPG- või elektriusku autoomanikke. Sama kindel on, et suures pildis peaks olema oluline mitte ühe või teise lahenduse eelistamine, vaid võrdsete võimaluste pakkumine ning hästi informeeritud otsused. Kuna diiselkütuse ja bensiini hind ronib vähehaaval 1,4 euro ligidale, muutuvad oluliseks kogu sõiduki eluea kulud.
Avaliku sektori poliitika erinevate energiakandjate transpordis kasutamises paistab olevat samuti võrdlemisi liberaalne. Rohelise elektri kõrvale oleme saanud rohelise gaasi, mida on võimalik edukalt tarbida igas sõidukikategoorias. Sõidukid on küll veidi kallimad, kuid kütus maksab bensiiniekvivalendis umbes 0,9 eurot liiter. Rohegaasile kehtib aktsiisivabastus, mis seab selle tanklas maagaasiga ühele pulgale. Kokkuvõtteks: rajatud kümme tanklat, kütus on soodsam, autod on salongides ootel, kuid millegipärast pole loodetud hoogsat ostubuumi tulnud.
Tulevik on roheline
Lähiaastate väljakutse ja võimalus on hoida uksed avatuna uuele. Elektriautode laadimispunktides on jalg tõstetud järgmiseks sammuks, kus paigaldatakse CHAdeMO kõrvale Combo 2 otsikud ning seda teeb tõenäoliselt juba uus kommertsoperaator, mitte enam riik. Rohegaasi puhul on KIK juba rahastanud üle 10 tanklaprojekti, mis viib tanklate arvu lähiaastatel 25 tankla juurde – selle katvusega saab juba töötada. Järgmiseks tuleks valmis panna plaan puhuks, kui järsult tekib juurde terve hulk elektriautosid, mida inimesed tööl või kontoris laadida tahavad. See pole enam kauge tulevik, vaid hiljemalt kümne aasta jooksul saabuv reaalsus. Siia kompotti lisanduvad veel LNG (raskeveokid, miks mitte ka vedurid ja veesõidukid) ning kogu vesinikumaailm.
Tihe dialoog maaletoojate, poliitikakujundajate, tarbijate ning tootjate vahel on väga väärtuslik kõigile, et maha ei magataks olulisi arenguid, mis mõnes silotornis aset leiavad. Uuele avatud uksed püsivad lahti siis, kui ollakse koos sisenemas või väljumas. Või vähemalt on ühine arusaam, kummale poole need avanevad.
Kirjutise autor oli moderaator ja kogus inspiratsiooni Keskkonnainvesteeringute Keskuse korraldatud alternatiivkütuste ümarlaualt, mis toimus 23. mail Mootorispordi muuseumis Turbas.
Autor: Siim Meeliste
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.