Siemens: Autonoomne energia-tootmine kasvab ülikiiresti

Artikkel

- Juubel
- Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected]
- 30. jaanuar 2019 kell 10:34
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siemens: Autonoomne energia-tootmine kasvab ülikiiresti
Tööstus- ja hooneautomaatikale ning energeetika ja meditsiini-valdkonnale spetsialiseerunud Siemens on kohalikele tööstus- ja tootmis- ning energeetika-ettevõtetele pakkunud oma tooteid ja teenuseid juba 25 pikka aastat.
Kuigi ettevõtte põhitegevus on laias laastus kõik need aastad olnud sama, võib viimaste aastate trendidena tuua esile süsteemide digitaliseerimise ning keskkonnasõbraliku energiatootmise. “Digitaliseerimise teema on oluline nii tööstuse-tootmise kui ka elektrivõrkude osas, sest ühest küljest on klientide jaoks oluline kiire ja veatu tootmise juhtimine, teisalt peavad meie pakutavad tööstuslahendused tooma alla ettevõtete kulusid. Seega on täna tõusnud väga olulisele kohale kaugjuhitavad tööstusprotsessid, mille tulemusi reaalajas analüüsides on ettevõtte juhtidel lihtsam optimeerimisotsuseid teha,” selgitab Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali juht Hannes Mäe.
Siemensi kliendid on tööstusettevõtted alates veevõrkudest, elektrijaamadest ja -võrkudest kuni töötleva tööstuse, toiduainetööstuse, saekaatrite ning soojusjaamadeni. “Meie kliendid on kõik, kes vajavad tootmiseks energiat ning soovivad meie seadmete ja oskusteabe abil oma tootmisprotsesse tõhusalt automatiseerida. Kuna Eesti turg ei ole väga suur, teeme palju tööd ka väljapoole, aidates oma Skandinaavia kontoritel projekte ellu viia, kuid tööd olema teinud ka kaugemal, näiteks Keenias ja Kanadas,” selgitab juba 1995. aastast Siemensis töötav Hannes Mäe. Eesti kontori põhitegevus on nii toote kui ka projektiäri, mille käigus koostatakse projekte vastavalt kliendi soovidele ja eripäradele rätsepatööna.
Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali juht Hannes Mäe sõnul on täna väga olulisel kohal kaugjuhitavad tööstusprotsessid, mida saab reaalajas analüüsida. Siemens on varustanud innovaatilise hooneautomaatikaga teiste seas ka mitmed suured Eesti riigihooned. Foto: Julia-Maria Linna
Üheks põnevaks väljakutseks on olnud alternatiivse energiatootmisega seotud projektid. “Päikeseenergia tootmise põhiprobleemiks on olnud selle energia salvestamine, mis on meie seadmetega võimalik. Tänu sellele saavad meie kliendid osaleda senisest edukamalt energiabörsil, sest neil on võimalus koguda ja salvestada päikeseenergiat ning müüa seda oma “laost” hetkel, kui hind on kõrgem,” selgitab Mäe, lisades, et kaasa aidatakse ka tuuleenergeetikaga seonduvate projektide väljatöötamisele.
Päikeseenergia tootmise põhiprobleemiks on olnud selle energia salvestamine, mis on meie seadmetega võimalik.
Hannes Mäe
Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali juht
Lähim taastuvenergiaprojekt, kus Siemens on aktiivselt kaasa löönud, on Soomes Espoos asuv Sello ostukeskus. Sellosse on paigaldatud päikesepaneelid ja elektrienergia salvestusseadmed ning lisaks on optimeeritud kogu kütte- ja valgustussüsteemi. See projekt sündis kinnisvaraomaniku initsiatiivil, kellel on soov olla keskkonnasäästlik ning läbi selle muidugi ka kulusid säästa. Soomes töötab Siemens ka ühe teise põneva projekti kallal, kus üks väiketööstuspiirkond soovib saada energia mõttes sõltumatuks ehk hakata ise nii soojust kui ka energiat tootma. Mäe hinnangul on see lähiaastate küsimus, millal sellised projektid ka Eestis käima lükatakse ning Siemensi üks eesmärk ongi muuta taastuvenergia tavapäraste energiaallikatega võrreldes täiesti konkurentsivõimeliseks.
Oleks liiga lihtne, kui inimesi motiveeriks ainult raha
Siemens on innovatiivne tehnoloogiaettevõte, mille edu rajaneb laiahaardelisele tegevusvaldkonnale, globaalsele esindatusele ja rahvusvahelisele kõrgelt kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõule. Kokku tegutseb Siemens ligikaudu 370 000 töötajaga enam kui 190 riigis. Eestis töötab ettevõttes umbes 50 inimest, kellest 90% on inseneritaustaga ehk tegeleb projekteerimise, hooldamise, paigaldamise ja testimisega.
“Meie kollektiiv on üldiselt selline, et kes on tulnud, on meile ka jäänud. Tänapäeval on iga firma põhiväärtus seal töötavad inimesed ja meie oleme oma inimestele ülimalt tänulikud, et nad on nii kaua meiega olnud. Möödas on need ajad, kus firma põhivaraks peeti kinnisvara või tootmisseadmeid – masinad ei tööta iseenesest, nende käivitamiseks on tarvis inimesi!” räägib Mäe. “Niikaua on lihtne inimest enda juures hoida, kuniks teda motiveerib raha. Aga insenere reeglina ainult raha ei innusta, vaid neil on vaja tööalaseid väljakutseid: uued kliendid, uued seadmeid, rahvusvahelised projektid, asjad, mida enne pole tehtud.”
Vähemoluline pole Mäe sõnul ka meeskonna positiivne õhkkond: “Kui inimeste veregrupid sobivad, töö pakub rahuldust ning tööandja aitab veidi kaasa, finantseerides näiteks sportlikku aktiviteete, pakkudes ühiseid lõunasööke või kutsudes töötajaid ühistegevustele, on see sageli suurepäraseks motivaatoriks.”
Ta tunnistab, et hea inseneritaustaga inimesi ei ole turul just laialt leida ning ka hetkel käib Siemensi Eesti esindusel ostujuhi otsimine, kelle puhul oleks ideaalis omavahel seotud inseneri ning ostuinimese kogemused.
Siemensi jaoks on kvaliteedi ja usalduse märgiks äritehingute läbipaistvus, mille kohta kehtib üle maailma üks ja sama reeglistik, milles korruptsioonil ja altkäemaksudel pole mingit õigustust. Iga Siemensi töötaja teab, et tema selja taga seisab kindlate tõekspidamiste ja veendumustega vastutustundlik ettevõte ning asju tuleb ja ka saab ajada puhta südamega. Lisaks pöörab Siemens suurt tähelepanu spetsialistide tehnilisele koolitusele ning töötajate sotsiaalsete oskuste arendamisele nõustava müügi- ja läbirääkimisoskuste valdkonnas. Tänapäeva noortel pole eriti võimalust tasapisi kasvada koos ettevõtte ja turuga nagu 1990ndate keskpaigas, vaid iga inimene peab olema eelnevalt enne vastutusrikkasse situatsiooni sattumist vastavalt koolitatud.
Edu alus on tihe koostöö ülikoolide ja ettevõtjatega
Siemens on nii maailmas kui ka Eestis esirinnas mitmete uuenduslike energiasäästlike ning innovaatiliste lahendustega, mis lihtsustavad inimeste tööd, säästavad aega ja raha. 10 aastat tagasi avas Siemens Eestis esimese hooneautomaatika A-klassi standardile vastava büroohoone, kuhu paigaldatud tehnosüsteemid toimivad ühtselt ning valgustust, kütet, jahutust ja ventilatsiooni juhitakse maksimaalse energiasäästu nimel kellaajast ning inimeste kohalolust lähtuvalt. Väga palju tehakse ühisprojekte Eesti teadusasutuste ning ettevõtetega nii energia-, tööstuse, infrastruktuuri kui ka meditsiini vallas. Pikk koostöö seob Siemensit heade partneritega nagu SBA Service, Saksa Automaatika, System Test, Harju Elekter Grupp ja palju teised.
Tehtud töödest silmapaistvamatena võib nimetada Koidula piirijaamale loodud rongide liikumise jälgimis- ja turvangusüsteemi, mille uus juhtimissüsteem välistab oluliselt inimfaktorist tulenevate ohtlike olukordade tekkimise ning vajab vähem ekspluatatsiooni- ja hooldekulusid.
Siemensi seni suurim projekt Eestis on EstLink 2 konverterjaama ehitamine Eleringile. Lisaks on Siemensi inseneride “sulest” pärit Viru Keemia Grupi kaevanduste ajamitesüsteemid, Orica Eesti Sirgala lõhkeainetehase juhtimisautomaatika, kümned alajaamad elektrivõrkudele, Väo Elektrijaama juhtimisautomaatika, mitmetele elektrijaamadele on tarnitud auruturbiinid ning mitmeid röntgenseadmeid, laboritehnikat ja analüsaatoreid haiglatele.
Siemensi hooneautomaatika on taganud hea sisekliima ja energiasäästu olulistele hoonetele, näiteks Solaris, Rocca al Mare, Kristiine, Kvartal Tartus jt. 2018. aasta parimaks objekt oli Kohtuhoone Tallinnas, mis oli esimene hoone Eestis, milles on järgitud “total room automation” põhimõtet, on ühendatud tegeliku kohaloleku info nii sisekliima kui ka valgustusega. “Meie jaoks on oluline, et riigihanke raamidesse saab mahtuda ka tehniliselt täiusliku ja tänapäevase terviklahenduse. Pilveteenus ja big data kasutamine on saanud reaalsuseks, samuti “targa maja” põhiprintsiibid,” räägib Mäe.
Väga oluliseks peab Siemens uute inseneride koolitamist. Hea näide on aasta lõpus Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uue labori valmimine, kuhu Siemens tarnis kõik releekaitse- ja automaatikaseadmed. Lisaks on saanud õppetöö korraldamiseks seadmeid Tööstushariduskeskus, Tallinna Tehnikakõrgkool ja paljud kutsehariduskeskused.
4 fotot
TASUB TEADA!
Siemensil Eestis neli tegevusvaldkonda:
Energiasektor: põhisuunad on energia tootmine, ülekanne ja jaotus, taastuvenergia, jõu- ja jaotustrafod, releekaitse- ja telemaatikaseadmed, automaatika ning gaasi- ja auruturbiinid.
Tööstus: suunatud protsessiautomaatikasüsteemide ja -seadmete, elektriajamite, madalpinge lülitus- ja jaotusseadmete ning elektriinstallatsioonitehnoloogiale.
Hoonete infrastruktuuride sektor: tegeleb hooneautomaatika ja turvatehnoloogiaga.
Tervishoiusektor: tegeleb meditsiinitehnika ja laboratoorse diagnostikaga.
Lisaks on täna Siemensi kontsernis sõsarettevõtted, kes tegelevad tuulegeneraatorite ja transpordisüsteemidega.
www.siemens.com
Hetkel kuum