Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahahaisuline jokkimine taastuvenergia toetustega

    Taastuvenergia toetusi piirates tehti seadus, mis tekitas päikeseelektrijaamade buumi ja võimaldas skeemitamist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Eelmisel aastal toimus tõeline päikeseelektrijaamade buum, mis tõstis nende koguvõimsuse aastaga kümnelt 110 megavatini. Tänane Äripäev juhib tähelepanu tõsiasjale, et buumi käigus rajati 25 alla ühemegavatist päikesejaama, mis asetsevad kõrvuti või lähestikku, taotledes neile eraldi liitumispunktid. Põhjus on lihtne: taastuvenergia toetuste korra muutmine, mis lubab 2018. aasta sees valminud alla megavatistele jaamadele kindla toetuse 12 aastaks. Edaspidi kehtib neile nagu suurematelegi vähempakkumise kord. Samas jättis seadus võimaluse suur jaam liitumispunktidega kunstlikult väiksemateks jagada, et toetus sellise skeemiga saada.
    Äripäev leiab, et kuigi äriliselt võib see olla nutikas ja seaduslik, annab toetustega skeemitamine osale ettevõtjatele turul eelise, moonutab konkurentsiolukorda ja kahjustab tarbijat. Samuti ei vasta see seadusandja algsele mõttele toetada suuremal määral taastuvenergia tootmist oma tarbeks ja energiasäästlikuks elamumajanduseks, mitte äritegevuseks. Kui sellise riigiabi võimaldamine ei olnud eesmärk, on see lohakus, mis meil tarbijatena tuleb kõigil kinni maksta. Kui aga oli, siis lõhnab see pehmelt öeldes halvasti.
    Tehniliselt on õige tootjate lobigrupi, Päikeseelektri Assotsiatsiooni tegevjuhi Andres Meesaku arvamus: „Kui seadused Eestis on sellised, siis võib teha, ja ega ärimees rumal ei ole." Tõepoolest, kui seadusega pole keelatud, siis järelikult on lubatud. Äriühingu eesmärk on seaduslike võimaluste raames raha teenida.
    JOKK on siiski JOKK
    Teiselt poolt ei saa Meesakuga nõustuda, et tegu ei ole JOKK-skeemiga, sest „ükski seadus seda ei keela“.
    Lühendi fraasist „juriidiliselt on kõik korrektne“ tõi kasutusele Mati Feldmann 2006. aastal Äripäeva juhtkirjas, soovides sellega öelda, et mõni tegevus võib küll vastata täht-tähelt seadusepügalatele, kuid oluline on ka vastavus kodanike au- või õiglustundele, samuti seaduse tegelikule mõttele.
    Taastuvenergia toetusskeemi muutnud elektrituru seaduse eesmärk oli eelnõu seletuskirja kohaselt muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks, lõpetades taastuvenergia tootmisele ülemäärase pealemaksmine. Seda oli juba aastaid üritatud teha, sest Eestil on taastuvenergia eesmärkide täitmisega kõik hästi.
    Välja kukkus aga selline buum, mida isegi Meesak oma sõnul ei oodanud. Tänu sellele, et ettevõtjatel lubati veel pool aastat rajada vähem kui megavatiseid jaamu, mis hakkavad saama 12 aastat toetust, lisandus Eestis aastaga üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit nüüd üle 1600 tootja. Seejuures tunnistas mitu ettevõtjat Äripäevale, et tänu toetusele tasuvad jaamad ära 10 aastaga.
    Hüppelise kasvu tõttu ei saa kindel olla, et toetusskeem tarbijaile lähiajal vähem koormavaks muutub ja meie elektriarvetel taastuvenergia toetuse summa väheneks. Ehk alles pärast 2020. aastat, kui toetuste maksmine seotakse riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras.
    Taastuvenergia osakaalu kasvatamine on õige eesmärk, kuid seda ei tohi teha valitutele maksumaksja arvelt peale makstes.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.