Seli napsas Fortumi eest Tartu päikesepargi

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 5. november 2018 kell 8:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seli napsas Fortumi eest Tartu päikesepargi
Raha Raadi päikesepargi rajamiseks kulub 40–50 miljonit eurotFoto: Erik Prozes
Pikka aega Tartusse vanale Raadi lennuväljale plaanitud päikesepargi aluse maa ostis ärimees Neinar Seli, kes pakkus üle idee esialgse autori Fortum Tartu.
Raadi lennuvälja tagumisse otsa rajatav kuni 50megavatine päikesepark võtab enda alla 140 hektarit ning selle rajamiseks vajaliku investeeringu suurus jääb vahemikku 40-50 miljonit eurot.
Suuremahuline energiaprojekt oleks Estiko jaoks esimene — siiani on tegeletud peamiselt pakkematerjalide tootmise, majutus- ja toitlustusteenuste ning ärikinnisvaraga. "Eelmisel aastal otsustasime aga siseneda energiatootmise valdkonda ning hakkasime rajama oma esimesi päikesejaamu,“ teatas Seli.
Siiani on kontserni kuuluv Estiko Energia tegelenud väikeste päikeseparkide püstitamisega peamiselt omatarbeks.
Tegemist oleks Eesti suurima päikesepargiga
Plaanitud 50–60 megavatti teeks arendusest hoobilt Eesti suurima päikesepargi — enamasti on pargid siiani olnud ligi 1 megavati suuruse võimsusega. Suuremast arendusest on teatanud ka Pärnus Paikre ja Eesti Gaas, mis üheskoos plaanivad püstitada 5 megavati eest paneele.
„Loomulikult on meie jaoks olulisel kohal ka äriline aspekt. Suurte päikeseparkide tasuvusaeg on sageli mõistlikum kui mahukad investeeringud kinnisvarasse,“ lausus Seli, kelle sõnul on oluline äririske hajutada. Tööd peaks park alustama hiljemalt järgmise aasta lõpus.
Pargile mõeldud ala on raskelt reostunud
Kuivõrd tegemist on riigimaaga, siis andis loa lennuvälja tagumise osa enampakkumisele panemiseks valitsus. Oktoobris märkis keskkonnaminister Siim Kiisler, et selle piirkonnaga ongi raske midagi peale hakata.
"See ala, seal on jääkreostus, seal on varemed, seal on jäätmed, seal on võsa. Seda muul otstarbel kasutada on väga keeruline, jääkreostuse likvideerimine on keeruline,“ rääkis Kiisler valitsuse pressikonverentsil.
Senine planeerija jäi pika ninaga
Markantseks teeb Seli arenduse see, et plaanist sellele maalapile ehitada päikesepark on Fortum Tartu rääkinud juba rohkem kui aastapäevad. Ning ka detailplaneeringud, mis alale enne enampakkumisele panemist tehti, lasi algatada Fortum Tartu.
Detailplaneeringu jaoks tehtud keskkonnamõjude hindamisest selgub näiteks, et päikesejaama planeeritakse arvestusega 1 megavatt kahe hektari kohta. Iga päikesepaneel on võimsusega 265 - 270 W ning seega koosneb päikeseelektrijaam umbes 190 000 päikesepaneelist.
Paneelide rajamisel jääkreostuse alal arvestada vajadusega nende monteerimiseks või asetada paneelid selliselt, et nende vahelt on võimalik puhastustöid teha.
Maa-ameti korraldatud oksjoni võitis aga Seli. „See oli avalik pakkumine, uks oli lahti, astusime sisse ja paistab, et saimegi võimaluse teha võsa ja varemete asemele Eesti suurima päikesepargi,“ kommenteeris ta Tartu Postimehele.
Fortum Tartu ASi hoonestusõiguse aastatasu pakkumus oli 39 111 ja Estiko Energia OÜ pakkumus 50 005 eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum