Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kui elekter läheb kalliks, hakka ise tootma

    Üleminek rohelisele energiale ning vanast tootmistehnoloogiast loobumine tõstab lähitulevikus elektri hinda veelgi.

    Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib saabuvaks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30% kasvu. Põhjuseks oluliste tootmissisendite kallinemine, elektritootmise struktuursed probleemid Põhjala regioonis ning Eesti Energia vanemate energiaplokkide sulgemine.
    Osaliselt on hinnatõus põhjustatud kindlasti ka kogu Euroopas levivast suundumusest võtta traditsiooniliste energiatootmisviiside kõrval järjest suuremas mahus kasutusele taastuvenergia. Äripäeva hinnangul tasub hinnatõusuks valmistuda ja kaaluda võimalusi ise enda tarbeks energiat toota.
    Rohelise energia pealetung
    Ühelt poolt mure loodus- ja elukeskkonna pärast ning teiselt poolt tehnoloogia areng on sundinud Euroopas mitmeid riike vähendama elektrienergia tootmist fossiilsetest kütustest. Jaapani Fukushima tuumaõnnetus seitse aastat tagasi andis hävitava löögi ka tuumaenergeetika arengule Euroopas. Uute tuumajaamade rajamine muutus korraga äärmiselt ebapopulaarseks ning näiteks Saksamaa ja Šveits võtsid vastu otsuse olemasolevad tuumajaamad sulgeda ning tuumaenergeetikast järk-järgult loobuda. Meiegi naabruses suletakse Rootsis lähiaastatel Ringhalsi tuumaelektrijaama 1. ja 2. plokk.
    Eestis kiitis valitsus mullu sügisel heaks energiamajanduse arengukava, mis näeb muuhulgas ette, et aastaks 2030 saavutatakse taastuvenergia osakaaluks elektri lõpptarbimisel 50 protsenti ja kaugküttemajanduses 80 protsenti.
    Selle eesmärgini on küll veel pikk tee minna, sest mullu moodustas taastuvenergia toodang Eestis Eleringi andmetel elektrienergia kogutarbimisest vaid pisut alla 17 protsendi, kuid see näitab, kuhu me teel oleme.
    Euroopa Liidus põhinevad 80% uutest elektritootmisvõimsustest taastuvatel energiaallikatel. Kui praegu on kõige suurema osakaaluga taastuvenergia allikas Euroopas hüdroenergia, siis prognooside kohaselt võtab 2030ndatel aastatel selle koha endale tuuleenergia.
    Igale elektritarbijale kättesaadav viis oma sõltuvust suurtest tootjatest vähendada on aga päikeseenergia muundamine elektrienergiaks.
    Ettevõttele, millel on oluliseks tootmissisendiks elektrienergia, on oma päikeseelektrijaam täna ilmselt kõige kuluefektiivsem viis energiakulusid alandada. Kui veel 5-6 aastat tagasi võis Eesti laiuskraadil rääkida päikeseenergia kasutuselevõtul tasuvusaegadest kodumajapidamisele 18-20 aastat ja ettevõttele 14-16 aastat, siis tänaseks on tehnoloogia areng tasuvusaegu oma kolmandiku võrra kärpinud. Pole siis imestada, et Äripäevalgi oli põhjust kevadel päikeseenergia buumist kirjutada.
    Kõrgem hind, rohkem pakkujaid
    Kuna energiahinna suurt langust ei prognoosi lähiajal keegi, siis tasub igaühel oma arvutused ära teha, mis hetkest ja mis mahus on mõistlik hakata mõtlema ise endale energia tootmise peale. Küllap on õigus ka A. Le Coqi juhil Tarmo Noobil, kes leiab, et kõrgema hinna tingimustes peaks kasvama ka pakkujate arv.
    Kui tänane elektrienergia turuhind Eesti Energia hinnangul ei motiveeri tootjaid uutesse tootmisvõimsustesse investeerima, siis hinna tõustes see olukord paratamatult muutub.
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Euroopa tarbijaühendused esitasid Temu peale ühiskaebuse
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.
Euroopa tarbijaühenduste hinnangul pole Hiina odavkaubandusplatvorm Temu pakkunud klientidele seaduses nõutavas ulatuses tarbijakaitset ja kasutab keelatud manipuleerivaid kauplemisviise.